Lisainfo

Hammaste normaalne areng algab tegelikult juba emaüsas. Rase peaks jälgima, et ta saab toiduga piisaval määral vajalikke toitaineid, vitamiine ja mineraale. Vajadusel võib rase lisada toidusedelisse täiendavaid spetsiaalselt rasedatele mõeldud multivitamiine ning kaltsiumipreparaate. Laste hammaste tervise seisukohalt on oluline, et laps saaks piisavalt vajalikke toitaineid, samuti on väga olulisel kohal kaltsium, mida saab piimatoodetest. Laps ei tohiks liialdada magusaga ega ka kihisevate magusate jookidega. Last tuleks harjutada juba imikueast tervisliku toiduga, sellisel juhul ta ei oskagi tahta magusat. Kui siiski ei saa läbi magusata, siis tuleks seda teha ühel kindlal ajal, mitte pidevalt näksides. Parimaks janukustutajaks igas vanuses lapsele on puhas vesi. Väga levinud on nn. lutipudelikaaries, mis tekib lutipudeliga antava magusa joogiga, eriti enne magamajäämist. Ka sel juhul on parim lahendus anda lapsele enne magamaminekut lutipudeliga puhast vett. Nii laste kui ka täiskasvanute seisukohalt on oluline pidada kinni korrapärastest toidukordadest ning mitte näksida pidevalt. Pidevalt näksides on suus stabiilselt “happerünnak”, mille tagajärjel hambavaap nõrgeneb ning tekib kaaries. Soovitav on peale igat söögikorda närida 5-10 minuti vältel suhkruvaba närmiskummi. 

Hammaste harjamist tuleb lastel alustada juba esimese hamba ilmumisest alates. Lastele tuleb hambahari valida vastavalt vanusele, koolieelikud peaksid kasutama spetsiaalseid lastehambapastasid. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Hambapesu peaks kestma umbes 3 minutit. Kasutada tuleb õigesti valitud hambaharja ning fluori sisaldavat hambapastat, soovi korral võiba kasutada elektrilist hambaharja. Hambahari ei tohi olla liiga tugev, mis võib kahjustada hambaemaili, parimaks valikuks on kas keskmise või pehme tugevusega hambahari. Hambaharja tuleb käes hoida nagu pliiatsit ning pesta hambapindu nii seest- kui väljaspoolt ringjate liigutustega, eraldi tuleb pesta mälumispindu, oluline on pesta ka keelt kas hambaharja või keelekaabitsaga. Väga olulisel kohal on hambavahede puhastamine hambavaheharjade ja/või hambaniidiga, sest hambavahedest ja igemetaskutest vastasel korral kaariest ja igemepõletikku põhjustavat kattu ja baktereid kätte ei saa. Hambaniiti ja hambavaheharju tuleb kasutada 1 kord päevas, soovitavalt õhtuti peale või enne hambapesu. Soovi ja vajaduse korral võib lisaks kasutada ravitoimelist või profülaktilist suuvett. Kokkuvõtteks võib öelda, et hambahoolduse seisukohalt on kõige olulisem hambakatu mehhaaniline puhastamine hambaharja ja –niidiga, hambapasta ja suuvesi (v.a. ravisuuvesi) on vaid abivahendid.

Paljudele inimestele tekitab juba mõte hambaarsti juurde minekust kartust ja hirmu, mille põhjuseks on tavaliselt ebameeldivad kogemused lapsepõlves. Hirm omakorda tekitab olukorra, kus inimene lükkab hambaarsti külaskäiku pidevalt edasi ning seda hullemaks muutub hammaste olukord. Oluline on siiski õigeaegselt hambaarsti poole pöörduda ja koheselt oma hirmudest rääkida. Esimesel visiidil võib lihtsalt uurida hammaste olukorda ja teha raviplaan, vestelda. Tänapäevased vahendid võimaldavad valutut hambaravi ning vajadusel võib enne protseduuri võtta rahustava tableti. Lapsevanemad ei tohiks rääkida lastele hambaarstiga seonduvatest ebameeldivatest kogemustest, valust, hirmust. Tuleks rääkida positiivselt, et lapsel ei tekiks hambaarsti suhtes eelarvamusi. Tavaliselt ei tee hambaarst lapsele esimesel visiidil midagi, vaid tutvustatakse kabinetti, näidatakse erinevaid instrumente, sõidetakse tooliga, räägitakse hammastest. Sellisel juhul on laps positiivselt meelestatud ning tekib koostöö hambaarsti ja lapse vahel, teisel visiidil võib proovida juba hambaid ravida.

Pärast hambakivi eemaldamist võivad hambakaelad ja igemed olla tundlikud, mis on täiesti normaalne. Seetõttu tuleks samal ja vajadusel ka paaril järgneval päeval vältida liiga külma/kuuma ja vürtsikat toitu.

Kui hambaarst on ordineerinud ravitoimelist suuvett, tuleb seda kasutada 1-2 nädala jooksul 2 korda päevas: pool tundi enne hommikust ja õhtust hambapesu tuleb suuvett hoida suus 1 minut vältel, veega mitte üle loputada. Mõningatel juhtudel võib lahus tekitada pruunikat kattu, mis on aga hambaarsti juures kergesti eemaldatav. Ravitoimeline suuvesi aitab vähendada igemepõletikku ning kaariest tekitavate bakterite hulka suus.
Raskemakujulise igemepõletiku puhul võib hambaarst välja kirjutada antibiootikumid, mida tuleb võtta arsti ettekirjutatud skeemi kohaselt.

Pärast hambasse täidise asetamist võib hammas olla tundlik külmale, mis on täiesti normaalne. Hamba tundlikkus võib esineda paarist päevast 3-4 nädalani. Tähelepanelik tuleb olla siis, kui hammas muutub tundlikuks ka kuuma suhtes ning tundlikkus läheb üle valuks, sellisel juhul võib tegemist olla hambanärvi kahjustusega ning vajalik on hamba suretamine ehk juureravi. Kui tunnete, et täidis on kokku hammustades kõrgem või kare ning niit jääb hammaste vahele kinni, tuleb lasta hambaarstil täidist täiendavalt lihvida ning poleerida.

Pärast juureravi võib hammas kokku hammustamisel ja söömisel olla pisut hell. Juureravi järgne hellus võib kesta mõnest päevast paari kuuni. Vajadusel võib kasutada apteegi käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Kui hellus siiski ei kao ning olukord muutub halvemaks, tuleb pöörduda hambaarsti poole. Vajadusel teeb hambaarst kontrollröntgeni ning väga harva on vajalik korduv juureravi.

Igasugune protees on võõrkeha ning sellega harjumine võtab aega. Kõige raskemad on esimene ja teine nädal, mil proteesi tuleks kanda ka öösiti. Tavaliselt läheb aega proteesiga harjumiseks 1 kuu, mõningatel juhtudel pisut kauem. Esialgu on häiritud söömine ja rääkimine, muutunud on maitsetundlikkus, kuid proteesiga harjudes taastuvad kõik meeled. Esimese nädala jooksul võivad teil tekkida suus haavad või valusad kohad, mis näitab, et proteesi on vaja lasta hambaarsti juures pisut sättida või lihvida. Lihvimise järgselt kaovad kaebused enamasti koheselt. Kui te olete vastselt saanud uued plastmassist plaatproteesid, oleks soovitav juua sooja jooki ning tarvitada karamellkomme neid lutsudes. Niimoodi muutub protees pehmemaks ning te omastate selle paremini ja protees hakkab paremini istuma. Ööseks tuleb proteesid asetada niiskesse keskkonda: veeklaasi või niiskesse paberisse pakituna kilekotti või spetsiaalsesse karpi. Proteese tuleb pesta hommikul ja õhtul spetsiaalse harja ja vedelseebiga või apteegis müügil olevate vahenditega, seejärel loputada rohke veega. Hambapastaga proteese pesta ei tohi, kuna hambapastas olevad abrasiivained kahjustavad proteesipinda.

Külastage hambaarsti regulaarselt 2 korda aastas!

Pärast juureravi võib hammas kokku hammustamisel ja söömisel olla pisut hell. Juureravi järgne hellus võib kesta mõnest päevast paari kuuni. Vajadusel võib kasutada apteegi käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Kui hellus siiski ei kao ning olukord muutub halvemaks, tuleb pöörduda hambaarsti poole. Vajadusel teeb hambaarst kontrollröntgeni ning väga harva on vajalik korduv juureravi.